r

IMPULS blogi

LCHF dieet ja toitumine

Personaaltreener soovitab |  12. november 2018

LCHF dieet ja toitumine

Tutvu LCHF dieedi põhimõtete, plusside ja miinustega.

 

LCHF - vähe süsivesikuid, palju rasva

 

LCHF dieedi ja toitumise põhimõte: suure osa kaloritest annavad rasvad ja valgud, süsivesikud hõlmavad ratsioonist väikese osa. Populaarse raamatu “Toidurevolutsioon” autor Andreas Eenfeldt peab olulisimaks kärpida suhkru ja tärklise osakaalu. Süüa tuleb seni, kuni tekib küllastuvus. Kaloreid pole vaja lugeda ja toitu pole tarvis kaaluda. Rasvavaesed tooted tuleb ära unustada.

 

Lubatud toiduained: liha, kala, muna, tärklisevaesed juurviljad ja naturaalsed rasvad (nt või).

Keelatud toiduained: suhkur ja tärkliserikkad toiduained (nt leib, pasta, riis ja kartul).

 

Plussid:

  • Soovitatakse süüa vähe töödeldud täisväärtuslikke toiduaineid, mis on tervisele head, nt liha, kala, muna ja juurvilju.
  • Vältima peab suhkrut, mis on vaene mikrotoitainete poolest (annab rohkelt nn tühje kaloreid).
  • Hoiduda tuleb tervest makrotoitainete grupist (süsivesikutest) või nende kogust kõvasti vähendada, mis muudab kalorite kontrollimise lihtsamaks ja tänu sellele on kergem kehakaalu langetada või hoida.
  • Suur valgu- ja rasvasisaldus aitab vähendada isusid ja suurendada täiskõhutunnet.
  • Mõõdukas süsivesikutesisaldus võib hästi sobida kehaliselt väheaktiivsele inimesele, kes soovib oma kaalu langetada.

 

Miinused:

  • Keelatud on süüa mitmeid toiduaineid, mis sisaldavad kasulikke toitaineid, näiteks tera- ja kaunvilju, kartulit ja vahel isegi puuvilju.
  • Kannatab menüü mitmekesisus, mis võib põhjustada mõnede toitainete (eelkõige süsivesikute) vaegust.
  • Mõtteviis, et teatud toiduaineid ei tohi üldse süüa, võib anda tõuke söömishäirete kujunemisele. Ka võib see kaasa tuua suuremaid isusid, kuna sageli tahetakse just seda, mida ei tohi üldse süüa. Pikaajaline isude kuhjumine kipub lõppema tahtmatu ja kontrollimatu ülesöömisega, millele järgneb süütunne.
  • Väide, et süsivesikud põhjustavad rasvumist, pole õige. Vajalik süsivesikute kogus on igal inimesel erinev, see sõltub füüsilisest aktiivsusest ja süsivesikute talumisest.

 

 

Dieedi lühitutvustus on algselt ilmunud teadliktreening.ee veebilehel ilmunud artiklis.

Kehamassiindeksi ehk KMI tõlgendamisest

Kehamassiindeksi ehk KMI tõlgendamisest

Kaalu ja pikkuse suhet näitav kehamassiindeks (KMI) on levinud meetod tervisliku seisundi hindamiseks. 

Loe edasi

Teised postitused

Ülekaalulisus, rasvumine ja empaatia ehk ka Sina oleksid paks, kui

Ülekaalulisus, rasvumine ja empaatia ehk ka Sina oleksid paks, kui

Ülekaalulisus, rasvumine ja empaatia ehk ka Sina oleksid paks, kui

Mina ei ole ülekaaluline sellepärast, et kõik mu ümber soodustab normaalkaalu ja sportlikku eluviisi. Esiteks olen ma väikesest peale palju sportinud. See on juurutanud minus harjumuse trenni teha. Teiseks kolisin ma varakult vanemate juurest ära, hakkasin iseseisvalt elama ning ka oma toitumisotsuseid ise langetama. Kolmandaks, mu elukaaslane sööb tervislikult. Ma võiksin seda nimekirja veel pikalt jätkata: ma töötan personaaltreenerina ja mu spordiklubi asub 15 minutise jalutuskäigu kaugusel jne.

Loe edasi

Vesi on Sulle oluline!

Vesi on Sulle oluline!

Vesi on Sulle oluline!

Kõik meie rakud sisaldavad vett. Ligikaudu 60% kehamassist on vesi. See, kui palju vett me sisaldame, sõltub sellest kui palju meil rasva- ja lihasmassi on ning kui hästi me hüdreeritud oleme. Erinevad rakud sisaldavad erinevat kogust vett: luud sisaldavad 22% vett, rasvkude 25%, lihasrakud 75% ja veri ligikaudu 83%. Ka rakkudest väljaspool on vett (ca 1/3 kogu keha veekogusest).

Loe edasi