r

IMPULS blogi

Dieet - missugune neist on kõige efektiivsem?

Personaaltreener soovitab |  24. november 2015

Dieet - missugune neist on kõige efektiivsem?

Treener: “Kas see dieet töötas?”

Klient: “Jah, väga hästi. Ma võtsin kiirelt 15 kilo alla.”

Treener: “Kui palju on sellest tagasi tulnud?”

Klient: “Kõik ja natuke peale.”

Treener: “Kui dieet töötas, miks sa seda siis enam ei järgi?”

Klient: “Mulle nii meeldivad magustoidud.”

 

Minu arvates saab lühiajalise dieedi korral öelda, et see töötab, üksnes sportlane, kel vaja pürgida teatud aja jooksul kindlasse kaalukategooriasse (nt maadluses, kulturismis, fitnessis). Teised kaalukaotajad peaksid aga oma dieedi tunnistama standardi “töötab” vääriliseks alles siis, kui ka aastaid hiljem pole kaotatud kilod tagasi tulnud.

 

Sageli asutakse dieeti pidama suure hurraaga – välditakse seda, toda ja kolmandat. Kas suudetakse seda teha terve elu? Kahtlen selles. Ja tagajärg? Nagu dialoog eespool kõnekalt näitab, tulevad kaotatud kilod enamasti tagasi, kui naasta esialgsete harjumuste juurde, ja kokkuvõttes on vaev täiesti tühja läinud.

 

Oma kaalulangetust võivad edukaks lugeda need inimesed, kes on tahtlikult kaotanud vähemalt 10% oma kehamassist ja suutnud uut kaalu säilitada vähemalt ühe aasta. Teadusajakirja American Journal for Clinical Nutrition uuringu “Long-term weight loss maintenance” järgi suudab umbes 20% ülekaalulistest edukalt kaalu langetada ja seda ka säilitada. Miks rohkem inimesi pole selleks võimelised?

 

 

Milline dieet on kõige efektiivsem?

Kaua on otsitud kõige toimivamat toitumisviisi kaalu alandamiseks ja rasvade põletamiseks. Uusi dieete tuleb juurde kogu aeg. Teadusuuringutes võrreldakse sageli eri dieete, et leida nende hulgast parim. 2014. aasta septembris avaldati American Medical Associationi ajakirjas uuringute kokkuvõte “Comparison of Weight Loss Among Named Diet Programs in Overweight and Obese Adults: A meta-analysis”. Uuritud oli 11 dieeti, mida iseloomustab toidu vähene süsivesikutesisaldus (< 40% süsivesikuid), vähene rasvasisaldus (< 20% rasvu) või mõõdukas makrotoitainete koostis (20–30% rasva, 55–60% süsivesikuid).

 

Kokkuvõttes järeldati:

  • Mis tahes dieedi pidamine on ülekaalulistele ja rasvunutele tulemuslikum kui mitte ühegi dieedi järgimine.
  • 6 kuu möödudes oli süsivesikutevaeste dieetide pidajate kaalulangus teistega võrreldes kõige suurem (keskmiselt 8,73 kg), kuid see polnud eriti palju suurem kui rasvavaese dieedi pidajatel (7,99 kg).
  • 12 kuu pärast saavutasid vähese süsivesikute- (7,27 kg) ja rasvasisaldusega (7,25 kg) dieetide pidajad teistega võrreldes parema tulemuse.
  • Kõikidest dieetidest olid Atkinsi (10,14 kg) ja Ornishi dieet (9,03 kg) kõige efektiivsemad 6 ja 12 kuu möödudes.

 

Dieetide tulemused erinesid küllaltki vähe, kõigest 1–2 kilo võrra, seetõttu on keeruline eelistada üht teisele. Universaalset dieeti, mis sobiks kõigile, polegi tõenäoliselt olemas. Suur osa dieetidest, mis kärbivad kalorite hulka, aitavad langetada kaalu nii kaua, kuni dieedipidaja suudab plaanist kinni pidada. Kui kõik dieedid töötavad, milleks üldse dieedi peale välja minna? Miks mitte lihtsalt tervislikku toitu süüa?

 

 

Mis on dieetidel ühist?

Kuigi kõik dieedipropageerijad ütlevad, et just nende dieet on see õige ja teised ei tööta, on neil kõikidel üks ühine omadus. Kui  tahad kaalus alla võtta, pead leidma viisi, kuidas tarbida vähem energiat, kui kulutad. Populaarsed dieedid tagavad selle.

 

Vähese süsivesikutesisaldusega toidu dieedid (nagu LCHF- või paleodieet) näevad ette, et peab vältima süsivesikuterikkaid töödeldud toite, just neid, millega paljud kipuvad liialdama. Vähesed suudavad öelda ei lisaportsjonile, kui tegemist on pitsa, pannkoogi, sõõriku või väga maitsva saiakesega. Lihtsam on neid vältida, tänu millele väheneb menüü üldine kalorsus.

 

Vähese rasvasisaldusega dieetide puhul (sh taimetoitlus) peab hoiduma toiduainetest, mis sisaldavad suhteliselt palju energiat. See paneb inimesi sööma palju juurvilju, mis sisaldavad ohtralt vett ja kiudaineid. Need teevad kõhu täis ja nii kahaneb ka tarbitavate kalorite hulk. Enamiku dieetide korral on kästud vältida ka tugevalt töödeldud kiir- ja rämpstoitu ning snäkke. See tähendab, et inimene sööb rohkem kodus valmistatud toitu, mis on vähem töödeldud ja sisaldab sama koguse kohta vähem energiat. Lõpptulemus – inimene tarbibki vähem kaloreid!

 

Paast ja detoksdieedid aitavad vähendada kalorihulka sellega, et piiravad söömiseks lubatud aega. Paljudel juhtudel aitab energiatarbimist kontrollida just see, et inimene sööb harvem. Kui jood suure osa päevast vett ja sööd vähe, kahaneb su päevane kaloraaž märkimisväärselt.

 

Seega on kõige ideaalsem dieet on selline, mida inimene suudab järgida nii kaua kui võimalik. Ehk tulemuse garanteerivad tervislikud ja tasakaalustatud toitumisharjumused terve elu, mitte mõni tüüpiline dieet.

 

 

 

Tutvu enamlevinud dieetide lühidate kirjelduste, plusside ja miinustega nende postitustes.

 

LCHF dieet

 

Paleo dieet

 

Taimetoitlus

 

Gluteenivaba dieet

 

Detoksdieet

 

 

 

Artikkel ilmus algselt teadliktreening.ee veebilehel.

Kaalu langetamine ehk miks kaal ei kuku?

Kaalu langetamine ehk miks kaal ei kuku?

Treenin ja treenin, kuid ikka alla ei võta! Ära muretse, sellist asja juhtub pidevalt. Üsna sageli esineb sedagi, et kaal trenni tehes hoopis tõuseb. Kuidas on see võimalik ja mida sel juhul ette võtta?

Loe edasi

Teised postitused

Leia trennist rõõm ja nauding

Leia trennist rõõm ja nauding

Leia trennist rõõm ja nauding

Kas regulaarselt liikuda ja tervisesporti teha on kasulik? Küllap vastab enamik inimesi sellele küsimusele jaatavalt. Miks siis on nii paljudel raske füüsilisele aktiivsusele pühenduda? Kuidas leida üles just sulle sobiv motivatsioon?

Loe edasi

Taimetoitlus - kas taimedest saab kõike?

Taimetoitlus - kas taimedest saab kõike?

Taimetoitlus - kas taimedest saab kõike?

Põgus sissejuhatus taimetoitluse põhimõtetesse.

Loe edasi